esmaspäev, 21. detsember 2009

Stardifoor

Nüüd siis ühe põhilisema komponendi kallale - stardifoor. Praktiliselt ainuke visuaalselt nähtav element, sest ülejäänud jäävad igalepoole peitu. Ehk keerutamata, kui mingi komponent selle süsteemi juures peaks head silmailu näitama siis foor on see koht. Inimestele meeldivad ikka vilkuvad tulukesed ja veel etem, kui need on värvilised. Teada fakt ju, et kui paku tarbijatele musta kasti, millel on vaid üks nupp, siis tundub see neile igav ja mõttetu. Lisa sellele samale seadmele veel tulukesed ja voilaa - olete disaininud südameid sulatava seadme :)

Fooritulede värvide valimisel kohtasin ma teiste spordimaailmas sees olevate inimestega arutades kahte leeri. Ühed pooldavad tulihingeliselt rallis kasutusel olevat 5 punast tuld + jooksev aeg ( iga sekundiga süttib 1 ja kui kõik põlevad, siis on aeg minna ). Teistele meeldib viis, kuidas minu visioonis võiks starti anda. Hoopis edevam oleks kasutada kiirendusvõistluste stiilis starti ( tulede arvu on küll veidi vähendatud ). Ehk on kollased, rohelised ja punased tuled. Starti antakse selliselt: süttib kõige alumine kollane tuli, 2s pärast süttib teine ja uuesti 2s pärast süttib kõige ülemine roheline ning samal hetkel muutuvad alumised põlevad kollased rohelisteks. Nii on väga hästi näha, et on õige aeg pedaal läbi põhja suruda. Kui ma seda teksti siin kirjutan, siis mõtlen, et võiks foori korpusesse monteerida veel ühe vanakooli PC speakeri, mis piiksuks koos tulede süttimisega.

Lühidalt ka komponentidest, mida siin vaja läheks. Kasutan siin 3-jalalisi kahevärvilisi LED-e. Igas tules kokku 10. Sai testitud ilma mingi reflektorita ja tuled on väga hästi näha nii valges kui loomulikult ka pimedas. Allpool pilt maketist, mille kärsitusest kokku sai pandud. Jah papitükk pole just suurem asi makettplaat, aga testimiseks käis küll. Tol hetkel polnud ka korralikku korpust veel leidnud. Samuti peaks organiseerima relfektorid ledidele taustaks.


Et LEDid liiga palju särtsu peale ei saaks siis iga värvi jaoks on 20ohm 1W takisti. LEDid on rööpühenduses. Mõeldud sai veidi aega ka kaablivalikus, millega ühendada foor põhiseadmega. Valituks osutus vana hea CAT-5, sellel on piisavalt sooni iga fooritule jaoks + veel speaker kui selle peaks ikkagi lisama. Samuti on hea veel ka hind. Juhe ühendadakse foori ja seadmega kasutades D-SUB9 otsikuid ( pinnide arv klapib hästi ). Nüüd on olemas ka korpus, kuhu foorividinad paigutada.


Nüüd on ehk kellelgi tekkind küsimus, et LEDe on ju kimbus palju ja põletan selliselt oma kontrolleri maha. Ei. Alguses oli plaan kasutada mikroreleesid tulede lülitamisel. Ostsin ühe sellise ja mängisin sellega. Aga sellise pisikesegi lülitamiseks mikroprotsessori abil, on vaja transistori. Ehk 3 lülitust enne kui tuli põlema saab. Ka tobe.. Lisaks selline pisike relee maksis kohalikus el- poes ca 40EEK. Kuna neid oleks vaja 6, siis jätsin releed kõrvale ja proovisin ainult transistoridega hakkama saada - edukalt :) Kasutatud sai väikeseid TO-92 korpusega 0,5A transistore, mille tüki hind oli 90senti. Muidugi kui LEDi kimbu põlema jätsin kümneks minutiks, oli pisike transistor kui väike elektrikeris, kuid kui arvestada kui lühikest aega foori tuled põlevad, siis ei juhtu selle ajaga nendega midagi. Igaks juhuks sätin neile pisikesed passiivsed jahutid peale.

Nüüd on vaja lihtsalt aega leida ja see kokku sättida :)

laupäev, 19. detsember 2009

Lihtsaim AVR ISP programmaator

Mikroprotsessor on tore vidin küll, kuid ilma juhtkoodita ei tee ta peale olemise midagi. OK, uhke kood on arvutis valmis kirjutatud, aga kuidas see nüüd protsessori mällu saada?


On olemas igasuguseid keerulisi kellade ja viledega varustatud arenduskomplekte. STK-500 jne. Selliste hinnad aga tõstavad Teie vererõhku selliselt, et lööte sellele lihtsalt käega. Kõige lihtsamaks ja odavamaks võimaluseks on kasutada ISP (ik. in system programmer) tüüpi programmaatorit. See võimaldab kivi skeemilt eemaldamata sellesse uut koodi kirjutada. Lihtsalt pista üks ots arvuti külge ja teine skeemiplaadile ja hakka koodi laadima. Mugav eks. Kust sellist saada?



Kui võtta lahti mingi suvaline elektroonikavidinate e-pood, siis otsides sealt "AVR ISP programmer" leiate, et odavaimad hinnad algavad kusagilt 650 EEK-st. Seda on ka päris palju. Vähemalt mina ei raatsi selle eest nii palju maksta :) Järelikult on vaja see ise teha. Tegelikult on see väga lihtne. Allpool on skeemike LPT ( paralleelport ) kaudu toimetava programmaatori ehitamiseks.


Vaja läheb 4tk 220Ohm 1/4W takistit, plastikust kesta, pisikest skeemiplaati, vana kõvaketta juhet, 1tk 1kohm 1/4W takisti, LED (et muuta oma seade edevamaks) ja ühte juhtmejuppi koos otsikuga vanalt printerist. Kokku tuleb sellise programmaatori hind ca 70 EEK. Päris korralik hinnavahe või mis. Mõni pilt ka, millise ise kokku panin.















Algus ...

Ühel imeilusal päeval tuli idee, mida teha magistritööks. Ei olnud mingisugust huvi toota mingit mõttetut referaati, millest kellelegi kasu pole ning ilmselt peale kaitsmiskomisjoni ka keegi ei loe. Seega midagi praktilist. Kuna viimasel ajal on tärkand suurem huvi elektroonika ning hobi-autospordi vastu, siis neid ühendades jõudsin teemani, mille kallal tuleks tegutseda - Ringrajasõidu ajavõtusüsteem.

Katsumuse eesmärgiks sai võetud ka seadme optimeeritud maksumus. Teadaolevalt ei ole praegu turul pakutavad seadmed mitte odavad ning nende rentimine ürituste jaoks on piisavalt kulukas - eriti veel praegu.

Üldiselt kavantatava seadme põhimõttest. Komplekt hakkab koosnema 4 põhikomponendist: Stardi foor, laser, seade ise, arvuti. Tööpõhimõte on iseenesest lihtne - auto sõidab laserist läbi, genereeritakse ajamärge ning saadetakse see arvutisse. Arvutis olev tarkvaraline pool võimaldaks teha edetabeleid, väljatrükke. Samuti ka käiks sealt stardikäsk seadmele jne.

Seadme südameks saab firmalt Atmel mikroprotsessor ATmega128. Selle seadme jaoks on seda veidi palju, aga õnneks sai foorumikaaslane Kaupo mind sellega varustada ning õppimiseks on see väga vinge.

Tsiteerides klassikuid "How hard can it be!?".